Kadri Maripuu

“Uued Tooted Tekkivatest Jäädetest” ehk "AUSElu"

May 15, 2018

“Uued Tooted Tekkivatest Jäädetest” ehk "AUSElu" on EKA ja TLÜ poolt algatatud tudengiprojekt, mille eesmärk on anda vanale kasutuses olnud või vananenud tootele/materjalile uus elu. Projekt algas septembris 2018.

Esimestel tundidel jagati 20-liikmeline tudengitest huviliste grupp kolmeks. See lugu räägib kolmanda grupi seiklustest jääkidemaailmas.

Kätlin, Kadri ja Katre on TLÜ tudengid, kelle erialadeks on keskkonna korraldus ja kommunikatsioonijuhtimine. Anette, Marta, Reimo ja Susanna on EKA tudengid, kelle erialadeks on moe- ja tootedisain.


Grupi ülesandeks oli käia kolmes ettevõttes ja ühes riigiametis, et analüüsida tootmisprotsessi, teha jääkide kaardistus, vaadata milliseid materjale saaksime kasutada edasises töös, teha materjalianalüüs valitud materjalidele ning seejärel prototüüp.

Alustasime ettevõttega Profline, mis tegeleb funktsionaalsete ametirõivaste arendamise, disainimise ja tootimisega. Kohtumine õnnestus kokku leppida kiirelt ning külastasime ettevõtet kogu grupiga. Tutvusime tootmisprotsessiga ja tekkivate jääkidega ning tegime kokkuleppe minna kangastele kuu aja pärast järele. Ettevõtte Profline kangast kasutasime ka hilisemas järgus prototüübi loomiseks.



Järgmine külastus toimus Päästeameti lattu, kus hoiustatakse nende varustust. Seal tutvusime komandodest tagasisaadetud toodetega. Kuna Päästeameti ning ülikoolide vaheline kokkulepe oli vaid rõivajääkide kaardistamise kohta, siis kõikidele jääkidele ligipääsu meile ei antud. Kaardistasime 2017 aasta jooksul tekkinud tagasisaadetud töö-, kaitse ja vormirõivad. Võtsime potentsiaalsetest uuskasutusse minevatest toodetest ka näidised kaasa. Esmalt tegime materjalikatsetusi vestide eksposiitplaatidega ehteseeria loomiseks. Kahjuks ei sobinud see edasiseks töötlemiseks. Ülejäänud toodete kasutamisel tekkisid piirangud logode eemaldamisega, mis kahjustas tervik rõivast ning toodete kogusega - tooted, mida oli piisavas koguses olid kahjustatud pikaajalise kasutuse tõttu ning tooteid, mis oleksid sobinud edasiseks töötlemiseks, ei olnud piisavas koguses.

Järgmiseks külastasime ettevõtet YKK, mis tegeleb lukkude ja kinnituste tootmisega. Tutvusime tootevaliku ja tarneprotsessiga. Kuna Eestis tootmist ei asu, siis tekkisid jäägid peamiselt tellimisvigadest ning enamiku jääkidest moodustasid tõmblukud. YKK andis grupile 3 tõmblukke koheselt ka prototüüpimiseks kaasa.

Viimaseks külastasime ettevõttet Galvi Linda, mis tegeleb tehnilistest tekstiilidest toodete valmistamisega sõjaväele ja teistele jõustruktuuridele ning asub Viljandis. Kangad olid põnevad ning jääke palju, kuid nende teke ebaregulaarne ning enamik neist müüakse kord aastas toimuval laadal huvilistele. Külastasime Galvi Linda't uuesti laada ajal novembri lõpus, et leida võimalust koostööks - ka tol korral ei olnud meie kontaktisikule selge, mis meile prototüübi arendamiseks kasutada anda saaks. Proovisime luua veebruarini koostööd, kuid kiire graafiku tõttu me selleni ei jõudnud.

Ettevõtete ja riigiameti külastuste kokkuvõttes tõime välja, et kõikide partnerite jäägid tekkisid ebaregulaarselt, mis raskendab järjepideva uuskasututatud toote loomisprotsessi. Partnerlussuhte saaks luua ettevõtte või ametiga, kelle jäägid tekivad regulaarselt. Positiivsest küljest märkasime, et jääke ei tekkinud üheski ettevõttes ega ametis palju - materjalide kasutus ettevõtte siseselt on optimaalselt korraldatud. Kasutamata jäänud toormaterjali ei käsitleta jääkidena, vaid püütakse kasutust leida uutes projektides või müüakse ülejäägid maha.

Ettevõtete ja ametite külastused lõppesid Oktoobri lõpuga 2017, kuid näidismaterjali kättesaamine võttis rohkem aega, kuna kõik projektis osalenud ettevõtted ei olnud valmis jagama meiega konkreetseid materjale prototüüpimiseks. Detsembri jõudsid meieni Profline'i poolt pakutavad kangajäägid, mis said meie prototüübi aluseks ning hakkasime katsetama uute toodetega, ideekatsetused on toodud välja allpool oleval ideeseinal.



Peale turuuuringu tegemist, otsustasime valida prototüüpimiseks rattakotid, kuna Eestis tootjat ei ole ning prototüübi loomiseks materjalid on olemas. Detsembri keskel saime valmis esimesed prototüübid, mille loomisel on kasutatud ettevõtete Profline ja YKK tootmis- ja tarneprotsessi jääke. Prototüübi jaoks kasutatav keemiakangas on 100% polüamiidist. See tähendab niiskuse imamisvõime on väike, sünteetilised kiud on elastsed ja ei lase tootel kortsuda, soojapidavus on hea, tõmbetugevus ning kulumiskindlus on suured, vastupidavus ilmastiku mõjule on suur ja pesus toode kokku ei tõmba.

Liigeldes rattaga kulutad vähem ressursse ning oled loodusõbralikum kui autoga sõites. Nüüd on sul võimalus valida ka keskkonnasäästlik lahendus järgmisele rattasõidule asjade kaasavõtmiseks. Selle koti tootmisel on kasutatud tootmisjääke, mis tähendab, et oma valikuga säästad ... vett ning ... energiat võrreldes sellega, kui kott oleks valmistatud uuest materjalist.

Mõmmi-rattakott oli oma varasemas elus kuulivesti osa ning kaitses inimeste elusid. Nüüd vaatab ta, et su lapse asjad oleksid iga seikluse ajal kaitstud ilmataadi üllatuste eest.

Aasta 2018 esimesed kuud on möödusid idee edasiarendamise planeerimisele ja partnerite otsimisele edasiste kokkulepete sõlmimiseks, et arendada prototüüp terviklikus tooteks, mis kannab endas brändi ja lugu. Seoses materialide puudujäägiga pidime loobuma laste rattakoti edasiarendamisest. Projekti lõpuks saime valmis ka meeste rattakoti prototüübi 2.0.


Projekt on toonud endaga kaasa teadlikkuse tõusu materjalijääkide kasutamise osas nii osalenud tudengite kui ka ettevõtete hulgas.



Email again:

Add a comment